Uponor´i juhid läbi aegade
Iga juht on Uponor'i ajaloos mõjutanud ettevõtet omal viisil. Tundmaks ettevõtet, tuleb tutvuda ka selle taga seisvate inimestega.
Ettevõtte rajaja Aukusti Asko-Avonius oli iseõppijast visionäär, kes oskas ette näha seeriatootmise eeliseid ja asjaolu, et kiiresti arenev rahvas vajab suurel hulgal soodsa hinnaga kodumasinaid. Ta alustas oma teekonda Karjala metsadest ja ehitas äriimpeeriumi, kuhu kuulus Põhjamaade suurim mööblitööstus.
Asko-Avoniuse järeltulijaks saab tema poeg Arvi Tammivuori, kes pärib isa ettevõtja hinge ja ärivaistu. Tema rajas Asko sõsarettevõtte Upo, millest sai juhtiv kodumasinate ja metalltoodete tootja. Tammivuori nõudis plastikutööstusesse sisenemist, kuigi enamik tema kolleege oli selle vastu.
Esimene perekonda mittekuuluv ärijuht oli Karl-Jan Govenius, kes tegutses dünaamilise juhina plastikuäri käivitamise etapis. Govenius mõistis, et plasttorude süsteemide läbilöögi tagamiseks tuleb kasutusele võtta ka vastavad toruliitmikud. Tema aktiivse juhtimise all edendati Põhjamaade tööstusstandardeid ning rajati võimas kontaktvõrgustik teiste tööstustega Euroopas ja mõlemad asjaolud osutusid oluliseks, sest tagasid eduka äritegevuse.
Heimo Eloranta peetakse paljude poolt Uponor'i isaks, s.t 1982. aastal asutatud ühisettevõtte Oy Uponor Ab rajajaks. Eloranta rolliks oli eduka ettevõtte strateegia ja -kultuuri kujundamine 1980-ndatel aastatel, mis kestis veel kaua pärast tema pensionile siirdumist. Tema initsiatiivil suunas ettevõte tähelepanu kuumaveesüsteemidele. Tema visioon nägi ette, et Uponor saab 1990-ndatel aastatel üheks kolmest kõige suuremast plasttorude tootjast maailmas, mis realiseerus nimetatud dekaadi lõpus, kui Uponor'i müügi puhaskäive oli parim selles tööstusharus.
Heikki Mairinoja jätkas eelkäijate poolt sissetallatud rada. Marinoja ajal jätkas ettevõte agressiivset omandamist nii munitsipaal- kui elamuehitussektoris, et kindlustada oma rahvusvahelist positsiooni. Ettevõte jätkas alustatud poliitikat ja säilitas väikese keskse haldusdivisjoni, andes regionaalsetele tütarettevõtetele arendustöös ja juhtimises küllaltki suure vabaduse.
Uponor'i järgmist etappi juhtis Jarmo Rytilahti, kes tegutses tsentraalselt Asko juhatuses ja püüdis pärast 80-ndate aastate pöördelisi finantssündmusi ettevõtte kasumlikkust uuesti taastada. Rytilahti viis lõpule konglomeraadi lammutamise, kaasa arvatud kõrvaltööstustest loobumine, mille tulemusel keskendus ettevõte plasttorude süsteemidele ning ühines tütarettevõttega Oy Uponor Ab. Pärast ühinemist asus ta juhtima uut Uponor'i, mis konsolideeris oma töö ja käivitas integratsiooniprotsessi vähendades kaubamärkide arvu.
21. sajandi alguseks oli aeg küps millekski uueks. Järgmine tegija oli Jan Lång, kes järgis oma eelkäija tegemisi ja käivitas protsessi One Unified Uponor (Üks ühtne Uponor). Lång käivitas sunnitud strateegilise arengu, mille alusel tähtsustati teatud võtmealasid: kasv, ühtne kaubamärk ja tootmise kõrge tase. Selle aja jooksul käivitas ettevõte ühe globaalselt uue kaubamärgi strateegia, juurutas rahvusvahelise juhtimis- ja äriprotsessid ning reorganiseerimisprotsessi, milles eraldati müügi- ja turundustegevus ning tarnekett, et keskenduda maksimaalselt firma tugevustele ja sünergia saavutamisele.